Eesti ja Iirimaa diplomaatilised suhted 30

27. augustil 1991. aastal tunnustas Iirimaa koos teiste Euroopa Majandusühenduse riikidega Eesti Vabariiki, mis viis 10. septembril 1991. aastal diplomaatiliste suhete sõlmimiseni.

Juubeliaastaks koostati Eesti ja Iirimaa suhete ajajoon. See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete olulistest hetkedest.

Täname kõiki, kes andsid oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Fotoallkirjade vaatamiseks mine kursoriga fotole.

Head ajarännakut!

Eesti välisministeerium

Eesti suursaatkond Dublinis

24. veebruar 1918

Kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus

Eesti iseseisvusmanifesti avalik ettelugemine Pärnu Endla teatri rõdult eelmisel päeval, 23. veebruaril 1918. aastal. Foto: Pärnu Muuseumi kogu

Päästekomitee algatusel koostati Eesti iseseisvusmanifest, mis 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult avalikult ette loeti. Järgmisel päeval, 24. veebruaril 1918, kuulutas Päästekomitee Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.

6. detsember 1922

Loodi Iiri Vaba Riik (iiri keeles Saorstát Éireann)

Iiri Vaba Riigi pitsat. Foto: Vikipeedia

10. jaanuar 1927

Eesti esimene aukonsul Dublinis Richard J. Kelly sai eksekvatuuri Briti välisministeeriumilt

Kiri Eesti saatkonnalt Londonis välisministeeriumile seoses Richard Kelly kandidatuuriga aukonsuliks. Foto: Rahvusarhiiv (ERA.957.3.450)

Kelly oli pangandus- ja ajakirjandustegelane ning tegutses aukonsulina kuni oma surmani 1931. aastal. Konsulaat asus aadressil Ailesbury Road 7.

Kiri Eesti saatkonnalt Londonis välisministeeriumile seoses Richard Kelly kandidatuuriga aukonsuliks. Foto: Rahvusarhiiv (ERA.957.3.450)

Briti välisministeeriumilt Eesti saatkonnale Londonis saadetud teade, millega kinnitati nõusolekut Richard Kelly nimetamisega aukonsuliks. Foto: Rahvusarhiiv (ERA.957.3.450)

Järgmine Eesti aukonsul Dublinis, Thomas Franklin Laurie, nimetati ametisse 26. veebruaril 1937 ja ta tegutses kuni 1938. aasta lõpuni.

29. detsember 1937

Jõustus uus põhiseadus Bunreacht na hÉireann, mis asendas Iiri Vaba Riigi põhiseaduse ning andis riigile nime Éire (Iirimaa)

Iirimaa põhiseaduse esikaas. Foto: Vikipeedia

25. märts 1939

Ametisse nimetati Eesti aukonsul Dublinis John McEvoy, eksekvatuuri sai ta 16. juunil 1939

John McEvoy. Foto: Rahvusarhiiv

McEvoy oli kütuseärimees, kes töötas Iiri-Ameerika naftafirmas, ning konsulaat asus aadressil Upper O’Connell Street 1 ja 2. Ta kaitses 1941. aastal kohtus edukalt Eesti laevaomanikke laevade väljaandmise eest Nõukogude Liidule ja tegutses aukonsulina kuni oma surmani 1960. aastal.

Briti välisministeeriumi teade John McEvoy tunnustamisest Eesti aukonsulina Dublinis. Foto: Rahvusarhiiv (ERA.957.3.449)

John McEvoy kiri tema kinnitamise kohta Eesti aukonsuliks Dublinis. Foto: Rahvusarhiiv (ERA.957.3.449)

23. august 1939

Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa Saksamaa ja NSV Liidu vahel, sillutades nii teed Eesti Vabariigi okupeerimisele ja annekteerimisele

Molotovi-Ribbentropi pakti kaart. Foto: välisministeeriumi arhiiv

21. juuni 1940

Eestis teostati Punaarmee toel riigipööre ja algas Eesti Vabariigi inkorporeerimine Nõukogude Liitu

Okupatsiooni tingimustes valitud Riigivolikogu avaistung 21. juulil. Järgmisel päeval toimunud koosolekul võeti vastu otsus Nõukogude Liiduga ühinemise kohta. Foto: Nädal Pildis, 1940

Eesti NSV valitsus käskis likvideerida kõik Eesti saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulaadid ning anda nende varad üle kohapealsetele NSV Liidu esindustele. 25. augustiks nõuti kõikide Eestis olevate välissaadikute lahkumist. Iirimaa ei tunnustanud kunagi Eesti Vabariigi okupeerimist.

Loe lähemalt: https://vm.ee/et/kuidas-valisministeerium-ja-saatkonnad-likvideeriti-aga-eesti-riigi-jarjepidevust-jaid-aastail-1940

18. aprill 1949

Jõustus Republic of Ireland Act, millega kuulutati Éire vabariigiks: varem kuningale antud õigused anti nüüd Iirimaa presidendile

President O’Kelly allkirjastamas akti 21. detsembril 1948. Foto: Illustrated London News

30. september 1949

Iirimaale Corki sadamasse saabus Rootsist põgenikelaev Victory, mille sihtkohaks oli Kanada ja laeva pardal olnud 387-st reisijast 256 olid eestlased

Põgenikelaev Victory Corki sadamas Iirimaal. Foto raamatust „Unustatud merereisid“

Kuna laev ei vastanud ookeanil sõitmise nõuetele, ei lubatud sellel edasi sõita. Enamus pardal viibijad paigutati Corki lähedal asuvatesse endise sõjaväelaagri barakkidesse. Suurem osa neist pääses hiljem Kanadasse, aga osad olid sunnitud Rootsi tagasi minema.

August 1988

1988. aastal leidis aset erakordne kultuurivahetusprojekt, mil toonast ENSV-d külastas esimest korda 20 rahvamuusikut Iirimaalt ning paar kuud hiljem sõitsid Iirimaale Eesti tuntud kultuuritegelased ja muusikud

Eesti ja Iiri kultuurisuhetes on muusikute perekond Johansonidel olnud asendamatu roll, just oma muusikaga on nad Eesti Iirimaale lähemale toonud. Fotol Iiri suursaadik Paul Dempsey Johansone kuulamas, talv 1995. Foto: Krista Kaera erakogu

Kultuuritegelaste hulgas olid Priit Pedajas, Jaan Kaplinski, Kukerpillid, Johansonid ja paljud teised. Valminud on ka dokumentaalfilm „A Tale of Two Visits“, mis jutustab 1988. aastal toimunud eestlaste ja iirlaste kohtumistest.

Esimeses Eestit külastanud seltskonnas oli ka silmapaistev iiri rahvamuusika patroon Garech Browne, kes pälvis Eesti-Iiri kultuurisuhete arendamise eest 2003. aastal Maarjamaa risti.

Kahe riigi kultuurivahetus hõlmab lisaks muusikale ka teatrit ja kirjandust. Eesti lavadele on aastate jooksul toodud näidendeid mitmetelt iirlastest või iiri päritolu näitekirjanikelt (Brian Friel, Martin McDonagh, Marina Carr). Eesti keeles on ilmunud hulgaliselt iiri kirjanike teoseid ja tuntud autorid on käinud ka Eestis (John Banville, Jennifer Johnston, Ciaran Carson, Paul Muldoon, Louise O’Neill).

1988–1989

Püüdlused iseseisvuse taastamise poole

Balti kett. Foto: Rahvusarhiiv, Harald Lepikson

Laulev revolutsioon Eestis ja teistes Balti riikides 1988. aastal ning Balti kett 1989. aastal tõid kaasa laia rahvusvahelise toetuse. 23. augustil 1989 moodustati Molotovi-Ribbentrop pakti 50. aastapäeval kolme Balti riiki läbiv pikk inimkett, kus inimesed ühendasid oma käed, et juhtida tähelepanu Balti riikide olukorrale.

20. august 1991

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel

Lenini kuju kangutamine endise EKP Keskkomitee hoone eest 23. augustil 1991. Sellest hoonest sai Eesti Vabariigi Välisministeerium. Foto: Peeter Langovitš, välisministeeriumi arhiiv

TLenini kuju kangutamine endise EKP Keskkomitee hoone eest 23. augustil 1991. Sellest hoonest sai Eesti Vabariigi Välisministeerium. Foto: Peeter Langovitš, välisministeeriumi arhiiv

27. august 1991

Iirimaa tunnustas Eesti Vabariiki koos teiste Euroopa Majandusühenduse riikidega

10. september 1991

Iirimaa ja Eesti Vabariik sõlmisid diplomaatilised suhted

Kiri Iiri saatkonnalt Stockholmis Eesti välisministeeriumile. Foto: välisministeeriumi arhiiv

3. detsember 1991

Esimene Iirimaa suursaadik Eestis Paul D. Dempsey andis üle volikirja

AIirimaa suursaadik Paul Dempsey üle andmas volikirja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Iirimaa suursaadik Paul Dempsey üle andmas volikirja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Suursaadik resideeris Stockholmis.

Järgmised Iirimaa suursaadikud Eestis olid:

Dáithí O’Ceallaigh (1995–1998, resideeris Helsingis)
Geaoróid Ó Broin (1999–2001, resideeris Helsingis)
Sean Farrell (2001–2004, resideeris Tallinnas)
Noel Kilkenny (2004–2008)
Thomas Bolster (2008–2010)
Peter McIvor (2010–2014)
Frank Flood (2014–2018)
Frances Kiernan (2018–)

20. aprill 1994

Esimene Eesti suursaadik Iirimaal Riivo Sinijärv andis üle volikirja

Riivo Sinijärv. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Suursaadik resideeris Londonis.

Järgmised Eesti suursaadikud Iirimaal olid:

Raul Mälk (1996–2003, resideeris Londonis ja Tallinnas)
Simmu Tiik (2003–2006, resideeris Dublinis)
Andre Pung (2006–2010)
Mait Martinson (2010–2014)
Kristi Karelsohn (2014–2018)
Aino Lepik von Wirèn (2018–)

Sügis 1995

Iiri rahvuskultuur vallutas Tallinna

Iiri kultuurinädal Tallinnas, sügis 1995. Dave Murphy ja Harry Benti esinemine Kloostri Aidas. Foto: Krista Kaera erakogu

28. oktoobrist kuni 4. novembrini korraldas Eesti Instituut koostöös Briti Nõukogu ja Iiri välisministeeriumiga Tallinnas iiri kultuurinädala. Tallinlastel oli võimalik lähemalt tutvuda Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi kultuuriga. Kultuurinädalal sai luuletajate Nuala Ni Dhomhnailli ja Frank Onnsby esituses kuulata iiri luulet. Toimusid loenguid iiri kultuuri hetkeseisust, esinesid muusikud Dave Murphy ja Harry Bent ning Len Graham ja John Cambell. Terve nädala linastus Kinomajas iiri filmiprogramm, Rahvusraamatukogus oli näitus raamatutest, mis räägivad Iirimaast ja iirlastest.

10. aprill 1997

Eesti ajutine asjur Jüri Seilenthal, esimene Iirimaal koha peal tegutsev Eesti diplomaat, andis üle volikirja. Dublinis alustas tegevust Eesti saatkond, mis asus aadressil Merlyn Park 24, Ballsbridge.

Eesti saatkond aastatel 1997-2010 aadressil Merlyn Park 24, Ballsbridge. Foto: Jüri Seilenthal

Alates detsembrist 2010 asus Eesti saatkond büroohoones aadressil Iveagh Court, Harcourt Road.

Büroohoone, kus asub Eesti suursaatkond Dublinis. Foto: Danek Kaunissaare

27. aprill 1998

Iirimaa peaminister Bertie Aherni töövisiit Eestisse

Peaminister Ahern ja president Lennart Meri nõupidamislaua taga Kadrioru lossis. Fotol ka Eesti ajutine asjur Iirimaal Jüri Seilenthal (vasakul) ja Iiri suursaadik Eestis Dáithí O’Ceallaigh (paremal). Foto: välisministeeriumi arhiiv, Voldemar Maask

Peaminister Bertie Ahern kohtus president Lennart Meri, peaminister Mart Siimanni ja välisminister Toomas Hendrik Ilvesega. Peaminister Bertie Ahern viibis Eestis visiitidel veel juunis 2003 ja mais 2004.

24.–26. mai 2001

Iirimaa president Mary McAleese’i riigivisiit Eestisse

Presidendid Mary McAleese ja Lennart Meri kohtumisel Kadrioru lossis. Foto: välisministeeriumi arhiiv

President Mary McAleese kohtus president Lennart Meri, Riigikogu esimehe Toomas Savi ja Tallinna linnapea Jüri Mõisaga ning viibis Tartus, kus pidas ülikoolis loengu teemal „Euroopa Liit: Iirimaa kogemused ja tulevikuväljavaated“.

15. november 2001

Iirimaa avas oma suursaatkonna Tallinnas

Iirimaa suursaatkonna vapikilp ja tahvel. Foto: Heini Vilbiks

Esialgu asuti Radissoni hotellis, Rävala pst 3, seejärel Vene 2 (2002–2015) ja Rahukohtu 4, praegu büroohoones Rävala pst 5.

24. aprill 2004

Avati skulptor Tiiu Kirsipuu loodud kirjanike Oscar Wilde’i ja Eduard Vilde kaksikskulptuur Galway kesklinnas jalakäijate tänaval

Eesti suursaadik Simmu Tiik ja Galway linnapea Terry O’Flaherty skulptuuri avamisel. Foto: Eesti saatkond Dublinis

30. mail 1999 Tartus avatud skulptuuri koopia kingiti Eesti valitsuse ja Tartu linnavalitsuse ühisprojektina Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile Iirimaale ja Galway linnale, et tähistada Eesti ühinemist Euroopa Liiduga.

1. mai 2004

Jõustus Eesti, Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariigi ja Ungari ühinemisleping Euroopa Liiduga

Euroopa Liidu lippude heiskamine Kadrioru lossi ees. Foto: välisministeeriumi arhiiv, Erik Peinar

Euroopa Liidu ulatuslikem ja eripalgelisim laienemine sai teoks ajal, mil Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik oli Iirimaa.

Veebruar 2008

Eesti helilooja Arvo Pärdi loomingu tutvustamine Iirimaal

Arvo Pärdi näituse plakat

13.–14. veebruaril Droghedas (St. Peter’s Church of Ireland) ja Dundalkis (St. Patrick’s Cathedral) tuli maailma esiettekandele Arvo Pärdi heliteos „The Deer’s Cry“ Läti rahvuskoori esituses.

Kooriteos „The Deer’s Cry“ on loodud 2007. aastal Louthi kaasaegse muusika ühingu (Louth Contemporary Music Society) tellimusel. „The Deer’s Cry“ ja teisi Pärdi teoseid esitati ka kontserdil Püha Patricku katedraalis Dundalkis.

15.–17. veebruaril Dublinis toimunud muusikafestival „RTE Living Music Festival” oli pühendatud Arvo Pärdi loomingule. Festivali avaõhtul National Concert Hallis (NCH) juhatas Iiri rahvussümfooniaorkestrit ja RTE kammerkoori Tõnu Kaljuste.

Festivali raames avas saatkond koostöös RTE Performing Group’iga näituse „Arvo Pärt – tuntud ja tundmatu”.

14.–17. aprill 2008

President Toomas Hendrik Ilvese riigivisiit Iirimaale

Presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Mary McAleese koos abikaasadega. Foto: välisministeeriumi arhiiv, Erik Peinar

President Toomas Hendrik Ilves kohtus Iirimaa presidendi Mary McAleese’i ja peaminister Bertie Aherniga, avas Eesti-Iirimaa äriseminari, esines ettekandega Euroopa suhete instituudis (Institute of European Affairs) e-valitsuse ja innovatsiooni teemal ning külastas Iirimaa ajaloolisi vaatamisväärsusi.

2.–4. aprill 2012

President Toomas Hendrik Ilvese töövisiit Iirimaale

President Toomas Hendrik Ilves kohtumas Iirimaa presidendi Michael Higginsiga. Foto: Presidendi kantselei, Tony Maxwell

President Toomas Hendrik Ilves kohtus Iirimaa presidendi Michael D. Higginsi ja peaminister Enda Kennyga ning esines küberjulgeolekualase ettekandega rahvusvaheliste ja Euroopa asjade instituudi (IIEA) konverentsil.

4. juuli 2016

Avati Eesti aukonsulaat Corkis

Suursaadik Kristi Karelsohn ja aukonsul John Dennehy aukonsulaadi avamispäeval. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Eesti aukonsul oli John Dennehy, kelle konsulaarpiirkond hõlmas Corki, Limericki, Tipperary, Waterfordi ja Kerry krahvkondi. John Dennehy tegutses aukonsulina kuni 27.11.2018.

27. veebruar–1. märts 2017

Riigikogu esimees Eiki Nestor ametlikul visiidil Iirimaal

Iirimaa president Michael D. Higgins ja Riigikogu esimees Eiki Nestor. Foto: Eesti saatkonna Dublinis Facebook

Toimusid kohtumised Iirimaa presidendi Michael D. Higginsi, parlamendi mõlema koja – Dail’i ja Seanad’i – esimeeste ja liikmetega ning Iiri parlamendi Eesti sõprusrühmaga.

28.–29. september 2017

Iirimaa peaminister Leo Varadkari visiit Eestisse, kus ta osales Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel Tallinnas

Peaministrid Leo Varadkar ja Jüri Ratas digitaalvaldkonna tippkohtumisel. Foto: Annika Haas

Tippkohtumine toimus seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames.

31. jaanuar 2018

Eesti Vabariik sai saja-aastaseks, Dublinis tähistati Eesti Vabariigi 100. aastapäeva 31. jaanuaril 2018 Rahvuslikus Kontserdimajas Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsertiga

Peaminister Jüri Ratas kõnelemas Dublini kontserdimajas, paremal Eesti suursaadik Iirimaal Kristi Karelsohn. Foto: Jüri Ratase Facebooki leht

Iirimaal oli visiidil peaminister Jüri Ratas koos äridelegatsiooniga.

August 2018

Ühiskontsertide tuur ÉIREESTI 1988–2018

Eireesti ühiskontserti plakat

Eestis viibisid Iiri rahvamuusikud, kellest kolm osalesid 1988. aastal Eesti-Iiri kultuuriruumi avardamisel. Eestisse tulid Breanndán Ó Beaglaoich (Brendan Begley), Seán Garvey, Néillidh Ó Maolagáin (Néillidh Mulligan), Seán Ó Broin, Seán Gilrane, Fiachra Ó Maolagáin ja Tom Ó Maolagáin. Iirlased astusid Eestis lavale koos Johansonide, Indrek Kalda ja Celia Roosega. Kontserdid toimusid Tartus, Viljandis ja Tallinnas.

4. september 2018

Eesti suursaadik Iirimaal Aino Lepik von Wirén andis üle volikirja president Michael D. Higginsile

Suursaadik Aino Lepik von Wirén volikirja üle andmas. Foto: välisministeeriumi arhiiv

4. september 2018

Iirimaa suursaadik Frances Kiernan andis üle volikirja president Kersti Kaljulaidile

Suursaadik Frances Kiernan volikirja üle andmas. Foto: Iiri saatkond Tallinnas

13. september 2018

Iiri parlamendi alamkoja esimees Seán Ó Fearghaíl visiidil Eestis

Riigikogu esimees Eiki Nestor ja parlamendi alamkoja esimees Seán Ó Fearghaíl. Foto: Erik Peinar

20.–21. jaanuar 2019

Riigikogu esimees Eiki Nestor osales Iiri parlamendi 100. aastapäeva tähistamisel Dublinis

Riigikogu esimees Eiki Nestor ja parlamendi alamkoja esimees Seán Ó Fearghaíl. Foto: Eesti saatkond Dublinis

2021

Eesti ja Iirimaa on ühel ajal ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmed

Iirimaa ja Eesti logod ÜRO JN valitud liikmena

Eesti on ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020–2021. Iirimaa on ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2021–2022.

10. september 2021

Eesti välisministri Eva-Maria Liimetsa ja Iiri välis- ja kaitseministri Simon Coveney ühisavaldus Eesti ja Iiri diplomaatiliste suhete sõlmimise 30. aastapäeva puhul

Loe avaldust