Kultuurisuhted

Kultuurisuhted

Eesti ja Iirimaa kultuurisuhted on mitmepalgelised, kus läbi aegade tõuseb esile just koostöö muusika valdkonnas. Arvo Pärdi muusika ettekanded on Iirimaal sagedased. Mitmed Eesti koorid on osalenud Corki koorifestivalil. Iiri orkestritega on töötanud dirigendid Eri Klas, Paul Mägi, Tõnu Kaljuste, Kristjan Järvi ja Mihhail Gerts. Eestil ja Arvo Pärdi Keskusel on hea koostöö Galway muusikaresidentuuriga.

Kultuurivahetuse vallas  on esil samuti muud kujutava ja visuaalkunsti valdkonnad, kus 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses oli koostöös Kumuga Iiri kaasaegse kunsti muuseumis IMMA üleval esinduslik valik eesti kunsti. 2023. aastal andis Rahvusooper Estonia ballett Dublinis külalisetenduse. Eesti kultuuri Iirimaal tutvustatakse alates 2016 Dublinis toimuva Baltic Day festivali kaudu. Eesti filmikunsti tutvustatakse erinevatel Iirimaa filmifestivalidel (Dublin, Galway, Cork), kui ka 2024 aastal alguse saanud Balti Filmifestival Corkis.

Head koostöösuhted on nii Eesti Rahvusraamatukogul kui Kultuuriministeeriumil Iirimaa Kohalike Omavalitsuste Liiduga.

Iiri kirjandust on eesti keeles ilmunud hulgaliselt, sealhulgas W.B. Yeatsi, Jonathan Swifti, G.B. Shaw, Maeve Binchy, John Banville’i loomigut, uue põlvkonna autoreist näiteks Sally Rooney teoste tõlkeid. 2024. aastal ilmus Paul-Eerik Rummo tõlkes James Joyce’i märgiline „Ulysses“. Iiri keelde on tõlgitud Kristiina Ehini ja Andres Ehini teoseid. 2009.a. ilmus esimene eesti-inglise-iiri keelne luulekogu – Kristiina Ehini „Põletades pimedust“ („An Dorchadas à Dhó“).

Iirimaa on sage külaline mitmetel olulistel Eesti festivalidel, nagu HeadRead ja PÖFF.